Konsultant kirjutab: Uus algus – kuidas “suletud ringist” välja murda?

Suvine periood on selleks korraks jällegi läbi saamas. Loodetavasti pisut heitlikust suvest jääb siiski väikeste vihmasabinate asemel meelde päikesepaiste. Nüüd on aga taas aeg suunata oma mõtted töistele tegemistele-toimetustele ning hakata seadma sihte tulevaste perioodide planeerimiseks. Mida aga seejuures silmas pidada?

Keerleme oravarattas

Ülekuumenenud majandusest ning ettevõtluse kiirest kasvutempost loeme ajalehtedest pea iga päev. Usun, et paljud lugejad on seejuures mõlgutanud järgmisi mõtteid: meie viimase aja majandusedu põhineb teatud mõttes “suletud ringil”, mille aina kiiremat pöörlemist ergutab eelkõige suur sisetarbimine. Ilmselt adume ka kõik ühiselt, et sellele “oravarattale” aina hoogu juurde andes petame vaid iseennast ning igavesti see kesta ei saa. Oleks vaja uusi, kvalitatiivseid ning tulevikku suunatud ideid ja tegevusi, et tõsta eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja seeläbi ka Eesti majanduse läbilöögivõimet tervikuna.

Oleme viimaste aastate jooksul samadel teemadel suhelnud sadade ettevõtetega ning ei ole veel kohanud ühtegi, kelle sisemises töökorralduses ei oleks võimalik juba suhteliselt väikeste muudatustega olulist positiivset efekti (ladusamat töökorraldust, aja- ning rahavõitu, paremini ärakasutatud turuvõimalusi jms) saavutada. Samuti oleme kokku puutunud paljude ettevõtetega, kes, omades põhimõtteliselt häid ja kvaliteetseid tooteid, ei suuda kuidagi välisturgudel edu saavutada. Oma nõrkusi ja kitsaskohti küll vaikimisi teatakse, kuid nende likvideerimiseks ei võeta midagi ette. Samuti ei suudeta piisavalt arendada neid külgi, mida võiks nimetada ettevõtte konkurentsieeliseks.

Kaadrid otsustavad

Korduvalt on räägitud ja kirjutatud, et ettevõtted peavad pöörama rohkem tähelepanu oma sisemisele efektiivsusele ja korraldatusele, uutele (ekspordi)turgudele ning innovatsioonile, kuid samas on positiivsed muutused siiski niivõrd visad aset leidma… Miks?
Tahtmata kedagi süüdistada, on iga ettevõtte arengu piirajaks (nagu ka edu pandiks) selles töötavad ja seda juhtivad inimesed. Oma igapäevasest ja kahtlemata tänuväärset tööd tehes ei suudeta või ei osata märgata oma organisatsioonis seda, mida võiks lihtsalt paremaks muuta. Tihti võib kohata ka mentaliteeti: “Oleme seni muudatusteta ellu jäänud ja saame nüüdki hakkama!” Tänast majandussituatsiooni lähemalt analüüsides julgeme väita, et hakkama saavad tulevikus need organisatsioonid, kes vaatavad pikemalt tulevikku ning on võimelised keskkonnas toimuvaid muudatusi silmas pidades ise muutuma ja kohanduma.

Eesti ettevõtetel on käia pikk tee

Efektiivsusnäitajate poolest on Eesti tootmisettevõtted selgelt Euroopa Liidu riikide hulgas “sabaslonkijad”. Enamasti süüdistatakse madalas efektiivsuses viletsat tehnoloogiat ja infrastruktuuri ning oodatakse pikisilmi, et riik või EL avaks oma põhjatu kauka ning pakuks kümneid miljoneid, mida uutesse seadmetesse või asfaltplatsidesse kulutada. Seejuures ei taheta aru saada, et oma igapäevast tegevust analüüsides ning töötajate koolitamisse investeerides on võimalik positiivsete tulemustega muudatusi ellu viia kohe ja täna.
Nagu eelnevalt öeldud, on suurimaks takistuseks muudatuste elluviimisel inimesed. Seetõttu keskendume organisatsioonidele mõeldud arenguprojektides ja programmides just neis töötavatele inimestele. Aitame inimestel igapäevarutiinist väljuda, oma töös ja tegevuses uusi vaatenurki ning lahendusi avastada ja neid ka parimal moel realiseerida. Lihtsustatult öeldes anname inimestele: “Kala asemel õnge, millega kala püüda”.

Soovime kõigile algavaks perioodiks julgust ja pealehakkamist oma organisatsiooni arendamisel ning positiivsete muudatuste elluviimisel!

Vaata meie nõustamisteenuseid või tule ideede saamiseks koolitustele!