Konsultant kirjutab: Õnn peitub oskuses õppida!

Uus aasta on äsja alanud. Mida ootad Sina sellelt roti aastalt? Mida sooviksid alanud aastal saavutada, mida planeerid teha teisiti? Kas oled mõelnud, kuidas saaksid need kaksteist kuud muuta enda jaoks õnnelikuks ning meeldejäävaks?

Loogiliselt võttes muutume ju iga aastaga üha targemaks ning kogenumaks. See omakorda annab meile võimaluse olla oma tegemistes tulemuslikum, panustada enam väärtustesse millesse usume, muutudes üha rahulolevamaks ning õnnelikumaks.

Kas võime siis väita, et iga aastaga tõuseb meie sisemine rahulolu ning õnnetunne, mis paitab hinge? Oleme me nüüd ju oma varasematest vigadest õppinud ning oskame samu vigu vältida. Suudame püstitada nüüd ju veelgi ambitsioonikamaid või vastupidi vähem säravamaid eesmärke, et siis mitte pettuda iseendas, tagades sellega stabiilsuse ning turvatunde.

Tõenäoliselt Sa juba tead mida uuelt aastalt ootad või tead vähemalt seda, mida Sa kindlasti ei oota. Usun, et enamus uudiskirja lugejatest on tänaseks veendunud, et me ei vaja mitte niivõrd palju haridust, kuivõrd tarkust. On ju tarkus see omandatav teadmiste ja kogemuste pagas, mis aitab meil edukalt manööverdada tihti ka esmapilgul nähtamatute karide vahel, mis vürtsitavad meie elusaatust. Targaks ei ole aga võimalik saada kindlasti ilma hariduseta. Seega on meil järjekordne uus küsimus – kus lõpeb haridus ja algab tarkus?

Selleks, et saada targaks hariduse kaudu, on meil vaja eelkõige ära õppida see maagiline “õppimise oskus”! Kunagi ammu tuntud ühiskonnategelase poolt rahva sekka levitatud “õppida, õppida ja veelkord õppida” käibefraas on 21. sajandil juba aegunud ning teadmine, et kunagi võib elus vaja minna kõike kunagi tuubitut, ei pea alati paika. Ühiskond on muutunud ning ammugi ei vaheta enam iga autoomanik ise süüteküünlaid või autokumme. Miks peaks olema haridusmaastikul ja koolitusturul olukord täna teistsugune? Seega, oluline oskus, mida “tark inimene” peaks paremate tulemuste ja meelerahu saavutamiseks omandama, on oskus valida lõputust infotulvast välja õige informatsioon ja töödelda seda vastavalt, et sellest kujuneks väärtuslik teadmine.

Meie kiires ühiskonnas on meil kõigil piiratud ajahulk, et võtta vastu uut ja kasulikku. Varasemalt oli vägagi muljetavaldav, kui keegi rääkis oma seiklustest ning puistas varrukast teadmisi ning fakte. Nüüd aga soovime me teada mitte ainult seda, mis on meile lihtsalt põnev, vaid seda, mis on meile ühtlasi ka kasulik. Samamoodi nagu toimib elukestev õpe, toimib ka elukestev elulookujundus ning väljakutsete jaht. Me elame perspektiivi nimel ning õppisime eile ja õpime täna selle nimel, et realiseerida need teadmised tulemuseks juba homme ja ülehomme. Siin ei oma tähtsust isegi see, kas tegemist on äri-, tervishoiu-, filosoofia- või tehnoloogiavaldkonnaga. Tõeline käesoleva sajandi oskus on õppida, kuidas toimida optimaalselt ning praktiliselt ja mitte niivõrd akadeemiliselt ja teoreetiliselt. Omandada seda oskust – õppimise oskust – on tegelikult kõige olulisem ning vajalikum, sest hiljem on võimalik ju õppida kõike lisaks, kui selleks peaks olema tarvidus. Õppida lihtsalt õppimise pärast ei ole enam piisav põhjus ning motiiv.

Kui inimene on huvitatud sellest, mida ta õpib, siis ei ole seal ju tegelikult piire kui palju ta võib teadmisi omandada. Kui see nii aga ei ole, siis kuuluvad nad minu arusaamist mööda samasse kategooriasse inimestega, kellel on juba aastaid öökapi peal sama ning lõpetamata juturaamat. Kui nende inimeste käest küsida, miks nad ei vali endale mõnda teist raamatut, mis neile rohkem huvi võiks pakkuda, saame üsnagi tihti vastuse, et neil on vaja ära lõpetada kõigepealt see vana raamat, et asuda alles siis uue ja loodetavasti põnevama kirjateose kallale. Seega on meil vaja õppida õigeid asju ja uut moodi ning mitte lihtsalt selleks, et olla “tubli” ja teenida tunnustust ning aupaistet ilma, et endal oleks sellest vähematki kasu oleks olnud. Elu on liiga lühike ja väärtuslik, et õppida kõiki neid asju sellepärast, et keegi teine ütleb, et nii on hea või nii peab.

Kuidas siis ikkagi õppida ära see õppimise oskus, mis artikli autori väitel teeb meist veelgi õnnelikumad inimesed? Kindlasti ei ole siin ühest retsepti ning valemit. Samuti ei ole võimalik õnnevalemit endale soetada ei konsultatsiooni-, jae- ega hulgimüügifirmast. See on meie sisemine põhimõte, mis tuleb igal ühel meist endil kõigepealt välja nuputada ning seejärel sisemiselt juurutada. Koolitus- ja konsultatsioonifirmade rolliks jääb siinjuures olla vaid vahendajaks ning pakkuda välja erinevaid koolitusi, mis võiksid tekitada kliendis huvi ning millest oleks ka pikemas perspektiivis kasu. Seda loomulikult selleks, et mitte karta võtta vastu uusi ja põnevaid väljakutseid, mida me alateadlikult ju tegelikult ootame.

Lähtudes meie missioonist “aidata kaasa organisatsioonide tulemuslikkuse suurendamisele” loodame, et leiate endale meie koolituskalendrist põnevat ja kasulikku. Ühtlasi loodame siiralt, et olete oma tegemistes veelgi edukamad, rahulolevamad ning seeläbi ka õnnelikumad inimesed.

Õnnelikku uut kalendri-, aga ka enese avastamise ja koolitamise 2008. aastat!