Konsultant kirjutab: Keskkonnajuhtimissüsteemide loomine võtab hoogu

Euroopa Liiduga liitumise eel muutuvad järjest aktuaalsemaks keskkonnaküsimused. Suurenevad saastemaksud ja trahvid, teravneb avalikkuse tähelepanu ja hukkamõistmine. Sageli ei suudeta negatiivse tagajärje, olgu selleks siis õnnetus, keskkonna reostus vms, taga näha tegelikku põhjust – organisatsioonide töökorralduses valitsevat hoolimatust, segadust, vastutustunde puudumist.

Nii sisuliselt kui ka juriidiliselt vastutab ettevõtte tegevuse tagajärgede eest ettevõtte juhtkond. Euroopa praktika on näidanud, et seda lausa vabaduse kaotuseni. Keskkonnajuhtimissüsteem aitab organisatsioonil ootamatuid probleeme vältida ning seejuures kulusid kokku hoida.

Standardiseeritud juhtimissüsteemid

Juhtimissüsteemi korrastamine ja rahvusvaheliste standarditega vastavusse viimine on muutunud Eesti ettevõtetes juba suhteliselt tavapäraseks tegevuseks. Tavaliselt alustatakse ISO 9001-le vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi elluviimisega, sellele järgneb ISO 14001-le vastav keskkonnajuhtimissüsteem ning edumeelsemad jätkavad OHSAS 18001-le vastava töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi väljaarendamisega.

Keskkonnajuhtimissüsteem püüab organisatsioone klientide rahulolu tagamise ja kasumi teenimise juures panna mõtlema ka ümbritsevale keskkonnale. Kuivõrd ettevõtte tegevus omab keskkonnamõju nii lokaalses kui ka globaalses mastaabis, siis pööratakse kogu maailmas keskkonna saastamise ärahoidmisele üha suuremat tähelepanu.

Praegu on Eestis ligikaudu 300 sertifitseeritud kvaliteedi- ja umbes 50 keskkonnajuhtimissüsteemiga ettevõtet. Sertifitseeritud töötervishoiu ja –ohutuse juhtimissüsteeme on vaid üks. Rõõmustav on see, et keskkonnajuhtimissüsteemide sertifitseerimine on viimasel kahel aastal kasvanud ligikaudu 80% aastas. Kui tõmmata paralleele kvaliteedijuhtimissüsteemidega, siis võib loota selle trendi jätkumist.

Süsteem vajalik kõigile

Põhimõtteliselt võib keskkonnajuhtimissüsteemi välja arendada iga organisatsioon. Iga kontor suudab looduskeskkonnale jätta oma jälje. Suurem mõju keskkonnale ja sellest tulenevalt ka huvi süsteemi arendamise vastu on loomulikult tootmisettevõtetel, eriti suure keskkonnaalase riskiga ettevõtetel. Nemad puutuvad eksporttegevusega seonduvalt sagedamini kokku ka välisriikide klientide ja partneritega ning tihti saavad impulsi keskkonnaküsimustega tegelemiseks just sellistest kontaktidest.

Eesti tingimustes on keskkonnajuhtimissüsteemide loomine populaarne ka ehitusettevõtete hulgas. See on muutumas oluliseks argumendiks suuremahuliste hangete võitmisel. Selliste nõuete loogika on lihtne – suuremahuliste projektide võimalik mõju ümbritsevale keskkonnale on igati arvestatav. Organisatsioon, mis selliseid projekte ellu viib, ei tohiks tegutseda vahendeid valimata, vaid tagama ka keskkonna säilimise.

Keskkonnajuhtimissüsteemi praktiline kasu ettevõtjale

ISO 14001 on peetud standardiks, mis nõuab vaid paberlikku asjaajamist, mõttetutest reeglitest ja nõuetest kinnipidamist. Standardi eesmärgiks on siiski dünaamilise ja paindliku süsteemi loomine, mis suudaks tagada saastamise ärahoidmise. Bürokraatia tekib vaid siis, kui ettevõte ei vaevu süüvima süsteemi ülesehitamisega seonduvatesse nõuetesse ning teeb süsteemi väljaarendamise ja juurutamise endale liiga keeruliseks.

Kui ettevõtte võtmeisikud endale standardi nõuded ja keskkonnajuhtimissüsteemi ülesehitamise põhimõtted korralikult selgeks teevad, siis on keskkonnajuhtimissüsteemi väljaarendamisest võimalik saada mitmesugust kasu:

1) süsteemselt hinnatud riskid ja läbimõeldud töökorraldus tagavad negatiivsete üllatuste ärahoidmise inspektorite ettekirjutiste, kõrgendatud kindlustusmaksete või panga poolt antud riskiastme vm kujul;

2) kui seadustes ettenähtud nõuded on täidetud, paneb süsteem paika raamid, mis aitavad õigeaegselt sisse viia vajalikke muudatusi – juhtkonnal on üks mure vähem;

3) töötajad on teadlikud, kuidas tegutseda erinevates situatsioonides ning kuidas igapäevatöö juures ka keskkonda säästa;

4) võimalus suurenda usaldust nii oma klientide, partnerite kui ka avalikkuse silmis, tõestades, et firma täidab nii rahvusvahelisi kui ka Eesti Vabariigis kehtivaid nõudeid ning samas hoolitseb ümbritseva keskkonna säilimise eest;

5) kõige eelneva juures võib töökorraldus olla lihtne, loogiline ja töökindel, mis tagab head töötulemused (eeldusel, et ettevõte ei tee seda iseenda jaoks keeruliseks).

Millest alustada?

Süsteemi loomise eel tuleks kindlast läbi mõtelda, milleks meil seda vaja on, kas me teame, kuidas seda teha ja kui palju meil selleks aega on. Selge eesmärgipüstitus aitab koostada mõistliku tegevusplaani ja hiljem tähelepanu õigetel asjadel hoida.

Kui ettevõttes puuduvad keskkonnajuhtimissüsteemi eripärasid tundvad inimesed, siis oleks soovitav võtta aega vastavasisuliste kursuste läbimiseks või kasutada nõustamisabi. Oluline on eelnevalt veenduda, et vajaduse korral saab abi küsida nendelt, kellel juba on praktilised kogemused. Standardi teksti lugemine ja tõlgendamine võib esimestel katsetel anda ebaratsionaalseid tulemusi ja hiljem võib olla kahju raisatud aja pärast.

Samuti tuleks arvestada, et keskkonnajuhtimissüsteemi loomine eeldab siiski arvestatavat ajakulu. Ettevõttel tuleb edaspidi hakata põhjalikumalt tegelema valdkondadega, mis võib-olla täna ei ole kuigi päevakajalised (näiteks keskkonnaaspektide hindamine, jäätmetega seonduvate protseduuride kehtestamine, keskkonnaalase seiretegevuse käivitamine jms). Projekti poolelijätmisel on järgmisel korral töötajate kaasahaaramine juba märksa raskem.

Keskkonnajuhtimissüsteemi edukaks elluviimiseks soovitaksin ettevõtetel teha järgmist:

• kaasake protsessi palju inimesi algusest peale, alates tippjuhtkonnast
• püüdke leida aega, et mõista esitatud nõudmiste tähendust ja seda, kuidas neid oma juhtimissüsteemis tulusalt kasutada
• ärge kartke standardit, püüdke leida selle ridade vahelt üles koostajate kogemused ja soovitused (tegelikkuses on kõik standardi nõuded põhjendatud ja ei tohiks lisada firma igapäevaellu tarbetuid toiminguid)
• leppige omavahel tegevused kokku, kuid ärge unustage juhtimissüsteemi eesmärki
• ärge püüdke rakendada meetodeid, mis on teie inimestele liiga keerulised
• võtke aega, et kaasata inimesi ning ärge kartke kasutada delegeerimist
• looge ettevõttele piisavalt lihtne ja elujõuline süsteem

• ärge unustage tervet mõistust