Konsultant kirjutab: Juhtimissüsteemide sertifitseerimise hetkeseis

Eesti organisatsioonid on juba mitu aastat tegelenud aktiivselt erinevate juhtimissüsteemide standardite rakendamisega. On paras hetk vaadata üle, mis on lähiminevikus toimunud, milline on hetkeseis ning mida toob või võib tuua lähitulevik.

Käesolevas artiklis kasutatud andmed pärinevad Eesti Kvaliteediühingu sertifitseeritud ettevõtete andmebaasist. See andmebaas sisaldab andmeid väljastatud ning hetkel kehtivate sertifikaatide kohta. Päringu tegemise hetkel oli viimane uuenduse kuupäev 13.07.2007. Allpool esitatud graafikutel ei tasu tähelepanu pöörata 2004. aasta tulemustele, kuna tulenevalt sertifikaatide kehtivuse tähtajast on paljud 2004 väljastatud sertifikaadid resertifitseeritud ning kajastuvad 2007. aasta andmetes.

Juba aastaid on organisatsioonide peamiseks huviobjektiks sertifitseerimise taotlemisel klassikaline kvaliteedijuhtimise süsteem ehk standard ISO 9001. Huvi selle standardi vastu ei näi raugevat. Seda kinnitab ka Rahvusvahelise Standardiseerimise Organisatsiooni (ISO) plaan anda välja uus versioon sellest standardist. Oodatav ilmumine 2008. aasta teises pooles.

Teisel kohal sertifitseerimise edetabelis on keskkonna juhtimissüsteem ISO 14001. Kui võrrelda 2005 ja 2006 aastat, siis on näha, et sertifikaatide väljastamise arv praktiliselt kahekordistus. Käesoleva aasta esimese poole keskkonnajuhtimise sertifikaatide arv on eelmise aasta graafikus.

Kolmandal kohal on ja praktiliselt sulgeb enamlevinud standardite nimekirja tööohutuse ja -tervishoiu standard OHSAS 18001. Märgatav huvi selle standardi vastu tekkis 2005 aastal ning näitab tõusvat trendi.
OHSAS süsteemiga võib arvestatavatele sertifitseerimisvaldkondadele Eestis joone alla tõmmata. Sektorispetsiifiliste standardite olulisust ning nende rakendamisest tulenevat kasu ei ole veel suur osa organisatsioonidest teadvustanud. Jutt käib süsteemidest nagu:

• ISO 22000 juhised toiduainetööstustele;
• ISO/TS 16949 nõuded autotööstustele;
• ISO 27001 infoturbe juhtimine;
• ja paljud teised.

Toiduainetööstuste osas on meil arvestatav hulk tootjaid ja töötlejaid, kellel võiks olla huvi ISO 22000 suhtes. Autotööstuste allhankijaid vabariigis väga palju ei ole, aga tasub rõhutada ISO/TS 16949 standardi väärtust organisatsioonidele kes valmistavad keerukaid või suure vastutusega tooteid. Infoturbe juhtimine võiks huvi pakkuda kahest aspektist lähtuvalt. Esiteks Eesti on reklaaminud end kui IT-riik ning selles vallas ka palju ära teinud. Teiseks tasub meenutada 2007 kevadel toimunud küberrünnakuid Eesti infosüsteemide vastu.

Milliseks kujuneb aasta lõpp sertifikaatide väljastamise poolest? Vaadeldes 2005. ja 2006. aasta tulemusi, siis august ja september on aeg, kus väljastatakse kõige vähem sertifikaate. Selle põhjuseks on suvine puhkuste periood organisatsioonides, kui arendustegevustega praktiliselt ei tegeleta. Käesoleva aasta esimest poolt vaadates, näeme, et ainult jaanuaris ja veebruaris on olnud sertifikaatide väljastamise hulk suurem, kui eelnenud aastal. Kõik teised kuud on olnud 2006. aastaga võrreldes madalama tulemusega. Oletades, et teise poolasta algus tuleb suhteliselt rahulik ja kuu tulemused on eelmise aastaga võrreldes tagasihoidlikumad, siis võib prognoosida, et 2007. väljaantavate sertifikaatide arv jääb eelmise aasta tasemel või isegi väiksemaks.

Heites pilgu hetkel kehtivate sertifikaatide väljastajatele, siis selles vallas on jätkuvalt liider Bureau Veritas. 2006 aasta väljastuste arvu põhjal järgnevad AS Metrosert, DNV ja LRQA. Kõrval oleval graafikul ei kajastu, aga andmebaasist on näha ka organisatsioonide poolt valitud akrediteeringute külg. Valdav osa sertifikaate ehk 65% on UKAS-e akrediteeringuga ning väljastatuna Bureau Veritase ja LRQA poolt. 14% järgneb FINAS väljastaja valdavalt DNV. 13% kehtivatest sertifikaatidest on Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) akrediteeringuga väljastatuna AS Metroserdi poolt. 3,5% väljastatud sertifikaatidest on ilma akrediteeringuta ja seda lähenemisviisi on praktiseerinud valdavalt Bureau Veritas.

Iga sertifikaadi lahutamatu osa on tegevusala. Kahjuks kasutatud andmebaasi puudub organisatsioonide täpne liigitus tegevusalade või valdkondade järgi. Meelevaldselt märksõnu valides ning kombineerides saame mõningase ülevaate, mis valdkondades toimub aktiivne sertifitseerimine ja milliseid tegevusi peavad organisatsioonid oluliseks märkida oma tegevusalaks. Ootuspäraselt on kõige levinum sertifitseeritud tegevusala tootev ja väärtust loov sfäär. Praktiliselt 70% organisatsioonidest on kasutanud oma tegevusala määratluses sõnu: tootmine, töötlemine, valmistamine, ehitamine, kasvatamine jms. Teine oluline tegevussfäär, aga esinemissageduselt poole väiksem, on müük ja vahendus (märksõnad: müük, turustamine, eksport jms).

Mõnevõrra kahetsusväärseks võib pidada asjaolu, et alla 30% ettevõtetest on oma tegevusalas märkinud toodete arendamise valdkonda. Märksõnu: kavandamine, väljatöötlus, arendamine, projekteerimine jms, esineb suhteliselt harva. Genichi Taguchi on korduvalt väitnud, et enamus tootega seonduvad kulusid otsustatakse ning kinnistatakse tootesse selle kavandamise käigus. Mis praktiliselt on ka õige, sest toote elutsükli algul määratletakse, millist tehnoloogiat ja materjale kasutatakse ehk teisisõnu millised saavad olema peamised kuluallikad. Kuluefektiivse tootmise vaatenurgast on organisatsioonidel veel palju teha tootearendamise, kui kõige jõulisema kulude mõjutamise vahendi, mõtestamise ja süsteemse kasutamise vallas.

1. Tootmine, töötlemine, valmistamine, kasvatamine, allhankimine, ehitamine jms
2. Müük, eksport, reeksport, turustamine, maaletoomine jms
3. Projekteerimine, väljatöötlus, kavandamine, arendamine jms
4. Hooldus, teenindus, remont, käit jms
5. Teenus, logistika, vedu, ladustamine, jäätmete vedu, jäätmete käitlemine jms
6. Projektijuhtimine, peatöövõtt jms
7. Paigaldamine, montaaþ, monteerimine jms
8. Konsulteerimine, nõustamine, ekspertiis, kontroll, monitooring, testimine, registrid, järelevalve jms
9. Haridus, koolitamine, õpe jms

Lõpetuseks jätaksin kõigile lugejatele mõtisklemiseks küsimuse, et milliseid märksõnu ei leidu väljaantud sertifikaatide tegevusalade kirjeldustes?

Tutvu lähemalt meie standardiseeritud juhtimissüsteemide valdkonna nõustamisteenuste ja erinevate koolitustega.