Konsultant kirjutab: Tööjõupuudus – stiimul tootlikkuse tõstmiseks

Mu tuttav töötab ühes Eesti ettevõttes, millel läheb hästi. Või õigemini, millel läks hästi kuni töötajad hakkasid ettevõttest lahkuma. Uueks töökohaks valiti naaberriik, kus makstakse väidetavalt 2-3 korda rohkem palka. Selline käitumine kutsus esile tema kui juhi nördimuse Euroopa Liidu, valitsuse ja ebalojaalsete töötajate suhtes.

Kui mõni aeg hiljem küsisin, kas olukord on paremaks muutunud või on ta leidnud uued töötajad, sain vastuseks: “Küll nad varsti tagasi tulevad – nii häid tingimusi nagu meie juures vaevalt mujal leidub!”
Uurisin siis: “Kas sa püüdsid neid kuidagi ka kinni hoida?”
“Kuidas ma saan neile lubada sellist palka? Kui ma kaks korda töötasu tõstaksin, poleks kasumist enam midagi järel!”
Ma pärisin edasi: “Kas sa pole huvi tundnud, kuidas välismaal saab samas valdkonnas nii palju rohkem maksta?”
“Kuidas ma seda uurin – ükski ettevõte ei lase uudistama ega hakka õpetama, mismoodi töötajaid tasustada?! Ilmselt toodavad nad madalamate kuludega või saavad oma toodete eest küsida kõrgemat hinda ja siis ka rohkem palka maksta!”
“Mis sa arvad, miks välismaa ettevõtted, kus on sarnase võimekusega personal, seda suudavad?” uurisin veel.
“No ju siis neil on tõhusamad seadmed, parem varustus, pikaajalised koostööpartnerid, hea maine, edukad müügimehed või suuremad tootmisvõimsused,” arutles ta.
“Siit saab teha ühe lihtsa järelduse – tuleb ainult konkurentidega ka neis punktides samale tasemele jõuda – ja ongi mured murtud,” ütlesin lõpetuseks.
“Oleks see nii lihtne, kui paistab!” oli ta ikkagi lootust kaotamas.

Mind huvitas antud loo juures see, kas ka teistel samasuguseid probleeme esineb.

Kui pisut lugeda, kuulata ja ringi vaadata, selgub, et samasuguseid probleeme esineb näiteks ehituse, pääste- ja turvateenuste valdkondades ning tekstiili-, puidu-, metalli- ja elektroonikatööstuses.

Arvan, et ainuke võimalus tööjõuprobleemist jagusaamiseks on tõsta tootlikkust ning parendada töökultuuri ja -õhkkonda. Nii toimides jäävad pikas perspektiivis ellu töötahteliste töötajatega ettevõtted. Tootlikkuse tõstmise kõrval võib kaaluda ka teisi variante (näiteks võõrtööjõu värbamist ja pensioniea riiklikul tasemel tõstmist), kuid need on igal juhul seotud teatud ebasoovitavate kõrvalnähtudega.

Tootlikkuse suurendamiseks on kindlasti vaja uuendada ja täiustada tehnoloogiat, investeerida uutesse ja kiirematesse seadmetesse. Samal ajal on kõige tõhusamaks ja odavamaks viisiks töökorralduse muutmine selliseks, et oleks võimalik olemasolevate inimestega palju efektiivsemalt ja rohkem toota.

Järelikult on tootlikkuse tõusu pidurdajaks ettevõtetes kesine töö inimestega ja puudulik töökorraldus.

Esitan mõned ideed, mis on olulised paremate tulemuste saavutamiseks töötajate kaasamisel ja töökorralduse muutmisel, tõstmaks tootlikkust.

• Valige ettevõttesse töötajad, keda võite usaldada ka rasketes olukordades
• Looge töötajale kindlustunne tuleviku suhtes ja „siduge ta ettevõtte külge”
• Lähendage töötaja huve omaniku huvide tasemele
• Loobuge barjäärist juhtkonna ja töötajate vahel, julgustage kolleege olema partnerid ja ühe meeskonna liikmed
• Võtke aega töötajate motiveerimiseks, innustamiseks või tavaliseks kiitmisekski enne, kui parimad lahkuvad
• Kaasake töötajad nendega ja tootlikkuse suurendamisega seotud eesmärkide püstitamisse ja täitmisesse
• Vältige ebameeldivat, nuhkivat kontrolli töötajate tööülesannete täitmise üle, olge pigem toetav, abistav ja usaldav
• Looge toimiv, pidevalt täiustuv süsteem töö korraldamiseks nii, et see toetaks probleemide põhjuste leidmist, vältimaks vigade kordumist
• Arendage välja kindlad distsipliinid oluliste tulemuste saavutamiseks ja järgige neid eelkõige ise, tegemata mööndusi
• Vaadake kriitiliselt üle ettevõtte territoorium ja puhastage see mittevajalikust, et teha ruumi vajalikule
• Tehke oma tööd professionaalselt, loobuge „silmaklappidest” ja täitke lubadused, mida olete andnud

Loodan, et saite mõtteid, kuidas edasi minna. Kasu neist on ainult juhul, kui te neid rakendate. Soovin selleks tahet ja jõudu, sest mõne väiksemagi muudatuse elluviimine vajab parajat pingutust.