Konsultant kirjutab: Kas kvaliteediinseneri töö on raketiteadus?

Järgnevas kirjutises on kavas arutleda teemadel:
1. Kas kvaliteeditagamine on raketiteadus?
2. Kas juhtimise kvaliteet asendab tehnilist kvaliteeti?
3. Kas kvaliteet on tagantjärgi tarkus?
4. Meil on ärilised eesmärgid, meil on kiire ja me peame olema efektiivsed. Kvaliteediga tegelemine ei võimalda meil kõike seda.
5. Mida siis ikkagi teha, et soovitud tulemusi saavutada?

Kas kvaliteeditagamine on raketiteadus?

Lühike vastus oleks EI, kui te toodate rakette, siis võib-olla jah.
Toote tehnilise kvaliteedi tagamine saab alguse toote elutsükli kõige varasematest staadiumidest. Kvaliteedi saavutamisele tuleb tähelepanu pöörata alates toote funktsionaalsete parameetrite määratlemisest kuni viimase toote valmistamiseni.

Toote elutsükli erinevatel etappidel saab kasutada erinevaid kvaliteedi tagamise või saavutamise metoodikaid. Näiteks funktsionaalsete parameetrite olulisuse määratlemisel on enim tuntud metoodika QFD*, toote kavandamise faasis toote FMEA*, tehnoloogia väljatöötamise faasis protsessi FMEA*, tootmise planeerimise käigus PQP*, tootmise käigus CP* jne.

Loetletud metoodikate nimetused võivad tunduda keerulised ja ingliskeelsed vasted arusaamatud, aga tegelikkuses taanduvad need paari lihtsa põhimõtte rakendamisele. Määravaks on ainult meie teadmised oma toote ja protsessi suhtes. Kvaliteedi saavutamise ja tagamise metoodikate rakendamisele minev ressurss on kaduvväike võrreldes ärahoitavate tõrgete, mittevastavuste ja muude ebameeldivustega seonduvad kulud.

Kas juhtimise kvaliteet asendab tehnilist kvaliteeti?

Lühike vastus oleks taas EI. Detailsemalt vaadeldes ei ole tehniline kvaliteet ehk ka kvaliteedi tagamine kuhugi kadunud. Kaasaegsed kvaliteedijuhtimise ideoloogiad sisaldavad endiselt ka kvaliteeditagamist, küsimus on, kas me tunneme tehnilise kvaliteedi tööriistad juhtimise võtmes ära. Kas me oleme lõpuni mõistnud, mida tähendavad ja kätkevad endas kvaliteedijuhtimise printsiibid: faktidel põhinev otsustamine, protsessikeskne lähenemisviis, pidev parendamine jne?

Iga päev võime näha ka suurepäraselt juhitud organisatsioonides ja hästi tasustatud ning õnnelike töötajate poolt praagi valmistamist. Defektid, praak, tõrked on igapäevase teenuse osutamise ja tootmisprotsessi osad ning tulenevad kõigile protsessidele omasest varieeruvusest. Varieeruvad vähemal või suuremal määral kõik protsessi osad: sisendid, väljundid, ressursid, juhtimine jne. Lõplik toote või teenuse kvaliteeditase sõltub sellest, kui head me oleme, meie vastu töötava, varieeruvuse ohjamisest ehk kui head me oleme kvaliteeditagamises. Kahjuks on organisatsioone, kus praagi ilmnemisel hakatakse otsima süüdlast ja ainukese põhjusena nähakse inimest. Tegelikult on praktiliselt kõikide vigade ja defektide põhjuseks protsesside varieeruvus ehk hajuvus. Mida suurem on protsesside varieeruvus, seda rohkem on inimestel võimalusi eksida ja seda sagedamini nad seda teevad.

Parim viis defektide ja vigadega võidelda on protsesside suutlikkuse (Cpk*) suurendamine, et viia miinimumini vea tekkimise võimalus. Protsessi suutlikkuse väljaselgitamine, oluliste mõjufaktorite uurimine ning kahjuliku mõju ellimineerimine tagab meile stabiilse ja kõrge kvaliteedi.

Kas kvaliteet on tagantjärgi tarkus?

Lühike vastus on taas EI.
Sageli saame oma klientidelt tagasisidet, et meie poolt osutatud teenus või lähetatud toode on olnud ebakvaliteetne. Tüüpiline ettevõte võtab ette mittevastavuse kõrvaldamise ehk operatiivsed tegevused olukorra normaliseerimiseks ning korrigeeriva tegevusena lisatakse protsessi lõppu kontrolloperatsioon, et vältida edaspidi sellise mittevastava toote jõudmine kliendile. Kui me nii käitume, siis vähendame suure tõenäosusega selliste juhtumite arvu, kuid ei välista neid. Põhjendus on lihtne – me ei ole probleemi põhjust likvideerinud. Analoogilised vead saavad ka edaspidi tekkida ja on ainult aja küsimus, kui meie kontroll protsessi lõpus eksib ning laseb vealise toote kliendile edastada.

Mida teha? Tüüpiliselt on viga protsessi väljundis tegelikult põhjustatud veast või hälbest protsessi sisendis ning parim lahendus ebakvaliteetse toote tekkimise vältimiseks on elimineerida vea põhjused protsessi sisendis. Igal protsessil on palju sisendeid ja mõjureid. Õige (toote vea põhjustanud) sisendi leidmisel saame abi erinevatest faktoranalüüsi tööriistadest – korrelatsioon- ja regressioonanalüüs, mitmemuutuja analüüs jt.

Meil on ärilised eesmärgid, meil on kiire ja me peame olema efektiivsed. Kvaliteediga tegelemine ei võimalda meil kõike seda.

Lühike vastus oleks jällegi: “See on VALE”.
Erinevalt eelmise sajandi esimesel poolel valitsenud seisukohtadest on rõhuasetus tänapäevases ettevõttes muutunud. Enam ei püüelda toote lõpmatule vastupidavusele, vaid otsitakse optimaalset kvaliteeti. Toode peab vastu pidama oma ettenähtud eluea, aga mitte rohkem. Kui mõned aastakümned tagasi kohtasime oma kodus ja kontoris sageli hästi funktsioneerivaid vanu, n.ö. moraalselt vananenuid asju, siis nüüd ringi vaadates kohtame selliseid aina vähem. Tootjad on teadvustanud, et ülekvaliteet ärilises mõttes ei ole majanduslikult tasuv. Optimeeritud kvaliteedi kaudu saavutatakse turu püsiv nõudlus ning äriliste eesmärkide pikaajaline saavutamine. Vahend ülekvaliteedi, ülejuhtimise, liigse reguleerimise vältimiseks on protsessiohje ehk teisisõnu protsesside hoidmine meile sobivates piirides. Klassikaline kvaliteeditagamise tööriist statistiline protsessiohje (SPC) pakub siin häid lahendusi, et eristada protsessi normaalne olek avariilisest olekust.

Mida siis ikkagi teha, et soovitud tulemusi saavutada?

Kvaliteeditagamise mõjusamaks muutmise vajaduse ilmnemisel tasub alustada sealt, kus king kõige rohkem pitsitab. Selgitada välja kõige olulisem probleem, määratleda probleemi põhjused ning edasi tegeleda probleemi põhjuste kõrvaldamisega.
Kvaliteeditagamise tööriistade kasutuselvõtmisel tasub katsetada esmalt väljavalitud meetodit pilootprojektina. Pilootprojekti käigus ilmnevad rakendamise kitsaskohad, milledega saab arvestada meetodi sisemiseks tavaprotseduuriks kehtestamise käigus.
Kokkuvõttes võib konstateerida, et kvaliteeditööriistade kasutamine ei ole raketiteadus, vaja on natuke pealehakkamist, teha asjad selgeks ning eneselegi märkamatult muutuvad need igapäevase töö osaks ning aitavad märgatavalt probleeme ennetada.

____
* QFD – quality function deployment
* FMEA – failure mode and effect analyze
* PQP – product quality plan
* CP – control plan
* SPC – statistical process control
* Cpk – suutvusindeks

Nendest ja muudest kvaliteediinseneri tööriistadest räägime lähemalt Kvaliteediinseneri arenguprogrammis.