Konsultant kirjutab: FSC garantiimärgis kui ekspordi abimees

Viimaste aastate jooksul on nii Euroopa kui ka kogu maailma puidu ja trükitoodete turgudel muutunud üha populaarsemaks FSC märgise kasutamine. Sellele on kaasa aidanud nii elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasv kui ka soov teistest millegi poolest eristuda.

Kuidas see puudutab Eesti firmasid?

Majanduslanguse tingimustes on ekspordikliendid muutunud üha valivamaks. Nii ongi muutunud üsna tavapäraseks, et Eesti tootjatelt nõutakse puidust valmistatud toodete eksportimisel tooraine päritolu kontrolli tõendavat FSC garantiimärgist.

Eesti tingimustes on FSC garantiimärgise kasutamise vastu põhjust huvi tunda esimeses järjekorras metsa-, puidu-, mööbli- ja trükitööstuse valdkonda kuuluvatel ettevõtetel. Sõltuvalt partneri asukohast tarneahelas (kas esmane töötleja või teisene töötleja), võidakse küsida FSC-STD-40-004 (“FSC tarneahela juhtimissüsteemi sertifitseerimise standard”) ja/või FSC-STD-40-005 (“FSC kontrollitud puidu hindamise standard ettevõtetele”) nõuete täidetust. Viimane on rakendatav vaid metsamaterjali esmase töötlemise etapil. Levinum on siiski viitamine FSC-STD-40-004 nõuetele.

FSC garantiimärgise kasutamise eelduseks on tarneahela juhtimissüsteemi välja arendamine ja sertifitseerimine. See ei ole keeruline, kuid mõistliku süsteemi loomine eeldab standardi(te) nõuete põhjalikku tundmist ja seonduvaid kogemusi.

Kulusid saab 50% ulatuses kompenseerida!

Tarneahela juhtimissüsteemi väljaarendamine ja sertifitseerimine seondub loomulikult ka rahaliste väljaminekutega. Kuivõrd sertifikaati vajatakse eeskätt eksporditurgudel, siis soovitame sertifitseerimist kavandaval firmal mõelda eksporditurundusplaani ettevalmistamisele. Sellise plaani ettevalmistamisel on mitu eelist:

1. Mõeldakse põhjalikult läbi eksporditegevusega seonduvad teemad – see aitab suurendada edu tõenäosust ja vältida mõttetuid kulutusi-
2. Eksporditurunduse toetuse abikõlbulike kulude raames on võimalik FSC tarneahela juhtimissüsteemi väljaarendamise ja sertifitseerimise kulud kanda eksporditurundusprojekti eelarvesse kui toote sihtturu nõuetega vastavusse viimise kulud ning taotleda ka neile toetust kuni 50% ulatuses.
3. Eksporditurunduse programmi raames on võimalik taotleda aastas eksporditurundusega seonduvate kulude kompenseerimist kokku kuni 2,5 mln kr ulatuses!
   Siia alla kuuluvad lisaks toodete sihtturu nõuetega vastavusse viimisele veel:

– tootenäidiste valmistamise ja tellimise kulud, sealhulgas toodete projektdokumentatsiooni valmistamisega seotud kulud, toodete näidiste valmistamiseks vajalike materjalide, komponentide ja rakiste kulu ning tootenäidiste valmistamiseks vajaliku teenuse kulu;
– sihtturule suunatud tooteid ja ettevõtjat tutvustavate reklaammaterjalide Eestis või välisriigis valmistamisega seotud kulud, sealhulgas kujundamine, tootmine, veebilehtede kujundamine ja programmeerimine ning reklaammaterjalide tõlkimine ja avaldamine messikataloogides;
– ekspordiplaanis kirjeldatud toodete või teenuste sihtturgudele suunatud brändide väljatöötamisega seotud teenustasud ja kaubamärkide sihtturgudel registreerimise kulud;
– sihtturgude või sihtturgude klientide külastamise kulud välisriigis, sealhulgas sõidukulud välisriikidesse ja tagasi, majutus- ja autorendikulud välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal ning kontaktüritustel osalemisega seotud osavõtutasu;
– välisturul või Eestis sihtturgudele suunatud turundusürituste korraldamise kulud, sealhulgas ruumide ja tehnika rendikulud, turundusürituste korraldamise teenustasu, sõidukulud välisriikides toimuvale turundusüritusele ja tagasi, majutus- ja autorendikulud välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal, ettevõtja Eestis korraldatavatel turundusüritustel osalevate külaliste sõidukulud välisriigist Eestisse ja tagasi ning nende majutuskulud Eestis;
– sihtturgudele suunatud välismessidel osalemisega ja ettevõtja toodete püsiekspositsiooni sihtriigis hoidmisega seotud kulud, sealhulgas näitusepinna rent, stendi kujunduse ja teostuse kulu, näituseboksi sisustuse rent, tootenäidiste transport välisriiki ja tagasi, tootenäidiste kindlustus, reklaam näituse kataloogis, sõidukulud välisriiki ja tagasi, majutus- ja autorendikulud välisriigis, reisikindlustus ja päevarahad lähetuse ajal;
– sihturgude uuringute tegemise kulud, sealhulgas sihtturgude seisundi, trendide, konkurentsi ja riskianalüüsi ning partnerite kontakt- ja taustainfo hankimise teenuste kulud

Kui ettevõte soovib eksporditurgudel tulemusi saavutada, siis tõenäoliselt on suur osa ülalloetletud kuludest möödapääsmatud. Miks siis mitte alandada kulusid poole võrra!

TJO konsultatsioonid on aidanud oma klientidel ette valmistada nii eksporditurundusplaane kui ka FSC tarneahela  juhtimissüsteeme. Kui teil on vastav arendus päevakorral, siis oleme valmis teile toeks olema.